Kütt Mati

Tallinn, Estonia

Карикатурист

Родился в 1947 году
Первая карикатура появилась в 1974 году
Участник международных выставок карикатуры в Таллинне, Риге, Вильнюсе, Одессе, Габрово, Скопье, Knokke-
Heist, Западный Берлин, и другие.
Провел  Персональные выставки в Таллинне в 1975 и 1980
Лауреат конкурсов карикатуры “Балтийская карикатура” 1978 года в Вильнюсе, Риге, Специальный приз жюри 1978;
Специальный приз жюри на выставке в Таллинне 1979

Sündinud  1947
Esimene  karikatuur ilmus  1974
Iseõppija
Esinenud näitustel Tallinnas, Riias, Vilniuses, Odessas, Gabrovos, Skopjes, Knokke-
Heistis,   Lääne-Berliinis   jm.   Personaalnäitused   Tallinnas   1975   ja   1980
Auhindu:   näitusel  «Balti   karikatuur»   Vilniuses  diplom   1978;   Riias   žürii   eriauhind
1978;  vabariiklikul näitusel Tallinnas žürii eriauhind  1979

Mati Kütt (sündinud 5. aprillil 1947 Tallinnas) on eesti animatsioonfilmide režissöör ja maalikunstnik.
Aastatel 1962–1963 õppis Viljandis Juhan Muksi stuudios maalimist.
Aastal 1965 lõpetas Viljandi Keskkooli.
1965. kuni 1968. aastani õppis Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonnas soojusenergeetikat.
1974.–1994. aastani töötas Tallinnfilmi stuudios Joonisfilm, aastatel 1994–1995 stuudios Eesti Joonisfilm.
1995. aastast vabakutseline kunstnik.
Aastatel 2001–2002 töötas Ameerikas, Colorado osariigi pealinnas Denveris Rocky Mountaini Kunsti- ja Disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna.
1985. aastast Eesti Kinoliidu liige.
1999. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Mati Kütt on väsimatu eksperimenteerija. Iga uue filmiga püüab ta teist teed mööda käia ja luua midagi ennenägematut.
“LABÜRINDI” puhul kraapis ta nõelaga positiivlindile ligikaudu 6000 kaadrit, koloreeris need ja võttis üles ning tulemuseks oli võimas sürrealistlik film.
“SPROTT VÕTMAS PÄIKEST” on saksakeelne veealune animaooper.
“PÕRANDAALUSE” võtted toimusid suures osas väljaspool stuudiote paviljone, nimelt vabas looduses ja loomulikus interjööris. Selles filmis pole kasutatud ei nukke ega joonistatud tegelasi. Filmis mängib hoopis Estonia teatri baleriin Eve Andre. “PÕRANDAALUNE” on valminud piksillatsioonitehnikas ja tegemist on animeeritud koreograafiaga lamades. Lihtsamalt seletades: filmis baleriin tantsib küll, kuid lamab seejuures murul või kivisillutisel. Teda filmitakse aga ülevalt. Animafilmiks loetakse teatavasti sellist teost, kus toimuv on üles võetud kaadrihaaval. Seega iga vajaliku kaadri saamiseks muudetakse õige pisut tantsijatari jalgade või käte asendit ning tehakse järjekordne plõks. Kõige tulemusena näeme baleriini filmis tantsivat nagu päris. “PÕRANDAALUSES” toimivad paralleelselt kaks liini: kõigile tuntud väike, st inimeste maailm ja suur maailm. Mis see viimane tegelikult on, püüab Kütt ka ise filmi tehes pisutki selgusele jõuda.
“NÖÖBI ODÜSSEIA” on film tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub Homerose “Odüsseiale”. Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab voluntaristide käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Vormilt on teos valdavalt lamenukktehnikas, kus on kasutatud ära ready-made kunstivõtteid ja kitži atribuutikat.
“UNE INSTITUUT” on atmosfääriline teos, nauditav eelkõige visuaalselt, sürrealism ulatab siin käe fotograafilisele realismile, seepiakarvaliseks keeratud taustad on eriti somnambuulsed. Õnnestunult on kokku sobitatud reaalset ja animeeritut, ahhaa-efekte tekitatakse eri suurusega tegelaste ja esemetega mängides.

Filmograafia
•    1981 “MONUMENT” (üks novell joonisfilmist “1+1+1” koos Heiki Ernitsa ja Valter Uusbergiga)
•    1988 lühinukufilm “ANIMEERITUD AUTOPORTREED”, esietendus 1989 Annecy festivalil (Prantsusmaa)
•    1989 “LABÜRINT”
•    1990 eksperimentaalfilmi auhind Cinanima rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil, Espinho, Portugal
eriauhind Tampere rahvusvahelisel lühifilmifestivalil, Soome
•    1992 “SPROTT VÕTMAS PÄIKEST”
•    1993 žürii diplom rahvusvahelisel lühifilmifestivalil, Clermont-Ferrand, Prantsusmaa
•    1995 “PLEKKMÄE LIIDI”
•    1995 Keskkonnaministeeriumi auhind 38. Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animatsioonifilmide festivalil, Saksamaa
•    1996 žürii eriauhind Oslo rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil, Norra
Montecantini panga auhind Terme filmifestivalil, Itaalia
•    1997 “PÕRANDAALUNE” žürii auhind Pärnu Animatsioonifilmi Festivalil
•    1998 I auhind A kategoorias Ottawa rahvusvahelisel animatsioonifilmide festivalil, Kanada
parima animatsioonifilmi auhind 41. Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animatsioonifilmide festivalil, Saksamaa Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
•    2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia parima animatsiooni eest “NÖÖBI ODÜSSEIA”
•    2003 Eesti animatsioonifilmi festival New Yorgis 13. – 23. 11., Theater Pioneer
Kunsti Arendamise Fondi eriauhind rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil KROK, Ukraina parima kujunduse auhind 4. rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil Fantoche, Baden, Šveits
•    2006 “UNE INSTITUUT”
Parima animafilmi preemia 18. Riia Rahvusvahelisel Filmifestivalil „Arsenals“ Žürii diplom Leipzigi rahvusvahelisel filmifestivalil Eesti Kultuurkapitali aastapreemia parima animatsiooni eest Grand Prix Riia rahvusvahelisel animatsioonfilmide festivalil „Bimini“
ANOBA 2007 laureaat Helsinki filmifestivalil „Animatricks”
•    2007 Luulekassett “MUST LAGI” – Lühilugu “SUBSTANTIA STELLARIS”
•    2010 “Taevalaul” (produtsent Arvo Nuut), Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 5. jaanuaril 2011

 


Leave a Reply

20 − 3 =